Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi pälvis neli ajakirjandusprojekti

 

Sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus stipendiumile laekus 16 ideekavandit, mille seast otsustas

juhatus määrata kuni viie tuhande euro suuruse stipendiumi neljale projektile.

 

Seekordses taotlusvoorus pälvisid 3000-5000 euro suuruse stipendiumi:

 

 

Joonatan Allandi – agressiivne idanaaber

Signe Ivask – meedia kirjaoskus

Aleksander Algo – tänapäevased transpordisüsteemid

Risto Berendson – riiklik koolitustellimus

SA Oivaline Ajakirjandus annab välja stipendiume, mille eesmärk on edendada Eestis uurivat ja ühiskonda sügavuti mõtestavat ajakirjandust.

 

Stipendiumi määramisel on eelistatud trende, nähtusi või sündmusi paljastavad ajakirjanduslikud käsitlused, mille tulemusena muutub Eesti läbipaistvamaks, õiglasemaks ja targemate kodanikega riigiks.

 

Stipendiumile kandideerimiseks tuleb esitada projekt, kus taotleja kirjeldab võimalikult põhjalikult plaanitava ajakirjandusliku uurimuse sisu, eesmärki, kasutatavaid formaate ja plaanitavat eelarvet. Samuti tuleb kirjeldada millal, kus ja kuidas võiks koostatav materjal ilmuda. 

 

Taotlusi saab esitada 30. aprillini.

Stipendiumid suurusega 3000-5000 eurot

Personaalne riik - mis see on?

Eestis on aastaid räägitud „personaalsest riigist“ kui ainuvõimalikust tuleviku riigikorralduse mudelist.  E-riigi serverites tehakse automaatsed ja digitaalsed otsused ning riik läheneb igale kodanikule vastavalt ta vajadustele ning võimalustele. Nii peaks kohtuma Eesti e-võimekus ja inimeste usaldus riigi vastu. Aga kuidas personaalne riik võiks tegelikkuses toimida ja kui palju see meie elu lihtsamaks ning õiglasemaks muudaks? Ja kui tihti suudavad riigikogu ja valitsus peeglisse vaadata ning teha radikaalseid otsuseid, et loobuda kohustustest, valitud suundadest või kunagistest prioriteetidest, et tulevik näiks iga päev tugevamana?

Agressiivne idanaaber

Venemaa sõjaline agressiivsus ja ambitsioonikus on aastakümneid pulbitsenud, kuni ühel hetkel astuti esimesed sammud Gruusias, hiljem Krimmis ja Ida-Ukrainas, kuni 2022. aasta veebruaris sai hoo sisse täiemahuline ja halastamatu sõda. Milline oli ja on Venemaa sõjaline võimekus oma piirialadel, millised ohud kiirgavad jätkuvalt tema lähinaabriteni?

Meedia kirjaoskus

Sõnad, laused, lubadused, ähvardused, kinnitused, faktid, valed… Avalik ruum on täis infot ja seda on rohkem kui kunagi varem. Mida uskuda ja mida kohe kõrvale heita? Kuidas eristada sotsiaalmeediat ajakirjandusest ja millistele sõnumitele saab avalikus ruumis üldse loota? Info- ja digiajastu kontrollivad üha enam meie tajusid ning meeli, mistõttu on meie ümber endiselt suur hulk inimesi, kes komistavad valede ja pooltõdede rägastikku. Kuidas omandada meedia kirjaoskus ja pöörata selg teadlikule ning süsteemsele eksitamisele?


Oodatud on nii tavapärases ajakirjanduslikus vormis käsitlused kui ka praktiline lähenemine (nt kooliprogrammi sobituv „Meedia kirjaoskus“ programmi/projekti väljatöötamine vms).

Riiklik koolitustellimus

Eesti riik on aastate jooksul prioriseerinud erialasid ja eeldanud, kui palju milliseid spetsialiste Eestis vaja läheb. Kas oleme olnud õigel teel või oleme liikunud rappa? Kuidas näha ette, milliste oskustega inimesi Eesti 20 aasta pärast kõige enam vajab?

Tänapäevased transpordiskeemid

Rohepöörde, suuremate linnade kiire kasvu ja uute tehnoloogiate tuules on linnad ja linnaosad (mõnikord lausa tundmatuseni) muutunud, kuid kas transpordivõrgustik on muutustega kaasas käinud või täielikult iganenud? Mida tuleks teha, et inimesed ei peaks istuma ummikutes, ootama ühistranspordipeatuses tunde või haarama esimese valikuna isikliku sõiduauto?

SA Oivaline Ajakirjandus toel ilmunud lood:

ARMID KOOLIST KOGU ELUKS! Koolikiusamise ohvri viha purskus välja: oleksin võinud klassivenna sealsamas ära tappa

Henri Kõiv, Mariliis Mõttus, Jaan Rõõmus


Tehismõistuse insener: kui tehisintellekt on juhtumisi pahatahtlik, saame kõik surma

Kadri Paas | Video: Tatjana Iljina, Robin Roots, Joosep Kask


OSALUSVAATLUS | Hooldekodu – kas rohkem vangla kui kodu? „Siia tulles ei ole neil enam midagi: voodi, öökapp ja pool riidekapist – see on kurb.“

Kadri Kuulpak

Usu võim. Kuula, kuidas Levila ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud uurisid kiriku mõjuvõimu Eestis

Süvalinn